2012. aasta Läti põhiseaduse referendum

Referendumi tulemused piirkonniti.

POOLT

██ 50,0–59,9%

██ 60,0–69,9%

██ 70,0–79,9%

██ 80,0–89,9%

██ 90% või rohkem

VASTU

██ 50,0–59,9%

██ 60,0–69,9%

██ 70,0–79,9%

██ 80,0–89,9%

██ 90% või rohkem

2012. aasta Läti põhiseaduse referendum (ka vene keele referendum Lätis; läti keeles Tautas nobalsošana par likumprojektu "Grozījumi Latvijas Republikas Satversmē") oli 18. veebruaril 2012 Lätis toimunud referendum vene keelele ametliku staatuse andmise küsimuses. Selleks, et vene keel teiseks ametlikuks riigikeeleks saaks, oleks tulnud parandada Läti põhiseaduse punkte 4, 18, 21, 101 ja 104.

Referendumil hääletas poolt 273 347 inimest (24,88%) ja vastu 821 722 (74,8%). Kehtetuid sedeleid oli 3524 (0,32%). Referendum oleks õnnestunud, kui poolt hääle oleks andnud vähemalt 771 893 inimest ehk vähemalt 50% hääleõiguslikest inimestest.

Välismaal avati hääletamiseks 85 jaoskonda 41 riigis, mis mõlemad olid kõigi aegade suurimad numbrid. Lisaks kõigile saatkondadele ning paljudele peakonsulaatidele ja aukonsulaatidele sai hääletada Läti Majades Austraalias ja Suurbritannias ning läti evangeelsetes luteri kirikutes USA-s. Esimest korda avati hääletusjaoskonnad Austrias, Iirimaal, Norras, Šveitsis, Tšiilis ja Venezuelas. Suurbritannias avati esimest korda hääletusjaoskonnad Bostonis, Guernseyl ja Manchesteris.

Järgmisel päeval pärast referendumit teatas Venemaa välisministeerium, et referendumi tulemused on kaugel Läti elanike tegeliku arvamuse kajastamisest, juhtides tähelepanu sellele, et 319 tuhat mittekodanikku ei saanud osaleda. Ent isegi kui kõik mittekodanikud (nende arv oli tollal 290 660) oleksid referendumil osalenud ja hääletanud poolt, oleks referendumile pandud eelnõu ikkagi tagasi lükatud 40,60% poolt- ja 59,15% vastuhäältega, kusjuures valimisaktiivsus oleks suurenenud 71,11%-lt 75,68%-le.